Parandan oma eelmist postitust.. Robbert pani ikka triki maha küll.. Ma hoidsin oma näo ees raamatut.. ja ta nagu.. lõi õrnalt.. aga mu nägu oli ootamatult lähedal raamatule. ja siis käisin ringi terve päev .. kartošku peas paistes ja punane.. otsisime külmakotti.. aga elan veel

Igav postitus tuleb

Neile kes veel ei tea, on mul uus pere. Ema isa ja kolm last, kes kodus ei ela, aga kellest vanimail on kanepitaimed.. Veel on meil koer.. Ja maja on SUUUUUUUR JA ILUUUUUUUS vägahull:D aed on kaa kaks kilomeetrit ja tiigiga jne.. ilus.. Õigemini tegelt aed on Hollandi mõõtudes suur, muidu eestis oleks tavaline. Eile saabusin siis, linn on kaa suurem. Ja täna siis käisin koolis, enne vaheaega viimane päev.. šoppamas käisin kaa, midagi ei leidnud, ainult lühkarid., mis on vajalikud siinses 27 kraadises.. jah lugesite õigesti, 27 KRAADI, APPI. Mulle ei meeldi enam.. Täna käisime emaga söögipoes kaa. Ema tegi algusest peale selgeks, kõik mis silm seletab, viska korvi. Nii oligi. tulime tagasi siis pmst ainult magusa ja krõpsude ja koolaga. Mu ema on poliitik... mis teeema siin hollandis on selle poliitikaga kõik on poliitikud.

Igatahes täna õhtul on sünna mul ja homme õhtul on kuninganna päev, siis lähen kaa välja.. 

Maioskagi enam midagi seletada, ainult Bella jaoks kirjutan ju seda blogi.. mm.. ja robbert ei ole mind kaa tillist tõmmanud eriti.. Vahel ikka veidi aga ei midagi märkimisväärset..  Kas keegi tahab mulle igast lahedat kraami saata eestist..? võiksikka..

AGa mul veel ainult 10 nädalat jäänud, nutan jub praegult, ma hakkan seda elu NII IGATSEMA. ma ei taha sinna väikesesse kurja eestisse enam.. ainult kalled inimesi tahaks näha..

Armastan teid kõiki. 

Helen

KUUUUUMUUUUS

Kolmapäeval klassivennaga koolist koju sõites küsisin ma mida tema tavaliselt nädalavahetustel teeb. Ootasin midagi stiilis " olen arvutis, vaatan telekat, teen midagi sõpradega" aga ei .. mis sealt tuli.. " Ma lähen iga laupäev hommikul kell 8 loomade varjupaika vabatahtlikuna tööle, töötan seal kella 12 või 3-eni ja peale seda lähen ratsutama ja hobuste eest hoolitsema. 

Selle peale mängisin mina muidugi lolli vahetusõpilast. "Kas ma võin kaa tulla, ma pole kunagi loomade varjupaigas käinud ja tahaks ratsutada kaa" 

Mõeldud tehtud, laupäeva hommikul tõusin kell kuus ülesse , pesin hambad, sõin ja pakkisin asjad kaasa. Kell seitse olin toast läinud, rattaga ju vaja veel 45 minutit sõita. Ilm oli hoopis teistmoodi kui tavaliselt, võibolla kuna ma pole kunagi nii vara ratta seljas olnud. Igalpool oli PAKS udu, mis nägi iseenesest nii ilus välja, päike tõusis aga läbi udu paistis sellest vaid kumav kollane kogu.

Jõudsin nurgale kus me kohtuma pidime. Ta ei jäänud hiljaks kaa eriti, mis on ime. Edasi sõidsime loomade varjupaiga poole. Robbert rääkis et kell 8 tehakse väravad lahti, et inimesed sisse lasta ja siis pannakse need kinni tagasi, uuesti avatakse alles kell 12 ja kui tahad veel kauemaks jääda siis saad välja alles kell 3. 

Ootasime veidi kuni tuli vanem naisterahvas ja avas meile värava.  Alguses jõime teed/kohvi , jagasime ülessandeid ja rääkisime juttu. Siis läks aga tõsiseks sitaviskamiseks. Ja seda sõna otseses mõttes. Meie saime ülessandeks koerte puurid puhtaks teha. Esimene samm: Võta labidas ja kühvelda koera väljaheited kivipõrandalt prügikasti, kes seda tegema pidi.. mina või Robbert.? MINA. Edasi läks kergemaks kuna Robbert nõustus need sitatriibulised põrandad ise puhtaks nühkima. Mina pidin vaid kuivatama. Siis pesti toidunõud, lasti koerad sisse tagasi ja anti neile süüa. 

Oligi kõige suurem osa möödas, nüüd saime koertega mängida ja kohvi juua. Mind need koerad niiväga ei tõmmanudki kui tõmbasid mind tuhkrud. Jah.. TUHKRUD. Ma ei oska ära seletada kui armsad nad on. Neil oli seal ainult kaks ja nad olid mõlemad nii mõnusad laisad.  Üks ronis oma pesast välja ja nii kui varjualt välja sai ja päike peale paistis siis viskas pikali maha ja jäi magama jälle. Neil oli puuris lae all võrkkiige taoline magamiskott kus nad nii armsalt magasid nii et ainult pea laisalt üle ääre oli. Veel oli seal ka kassipoegi. Ühel kassil olid just pojad sündinud aga neid kass meil puutuda ei lubanud. Seal oli üks nukker kassipoeg, kuskilt leitud, alles paari nädalane kes oli siis üksi ja emata. Tõsiselt ilus kass oli, musta valgega ja nii aktiivne ja armas, mul lasti temaga tegeleda veits seni kuni Robbert kuskil sitta viskas jälle vist. 

Kuna me pidime veel maneeži kaa minema siis läksime kell 12 ära. 

Sõidsime Robberti juurde kuna ta pidi riided vahetama ja pidime seal lõunat kaa sööma. Ta vend oli kaa kodus, seega temagi ühines meiega. Oleks ma ainult teadnud et ma nii rämedalt tünga saan neilt.. Enne söögilauda istumist ütles Robbert surmtõsise näoga, kuna sina oled külaline siis pead sina täna söögipalve lugema. Ma mingi et eks kindlasti sa ajad jama mulle jälle. Ta jumala tõsiselt "ei" ja andis piibli mulle kus oli järjehoidja lühikese tüki peal ja ütles et valis mulle ühe lühikese välja, siis hakkas mul juba hirm tekkima. Ütlesin talle,et davaij ära pulli nüüd sa valetad aga kui Robbert mulle otsa vaatas surmtõsiselt ja näitas laua keskel olevad kullast risti löödud Jeesuse kuju siis ma mõtlesin, et nüüd on küll piinlik hetk. Nimelt ma teadsin et nad usklikud on ja ma olen seda koguaeg teadnud. Kui ma leidsin aasta alguses maast 70 eurot siis Robbert ütled mulle et ma oleks praegult su peale kade aga ma ei saa kuna mu usk ei luba seda.  Seega ma ei tahtnud kedagi solvata, aga tundsin ennast nii halvasti ja alla surutult et pidin söögipalvet lugema. Mul oli nii piinlik, enne mitu korda ütlesin et palun ütle et sa teed nalja ja äkki sa tahad ise öelda palve, kuna ma ei oska lugeda nii ilusti. Aga kuna Robbert ütles et neil on enne igat söögikorda palve lugemine ja et kui on majas külalised siis loevad nemad söögipalve siis ei jäänud mul muud ütle kui hakata väriseva häälega käed palveseongus lugema ette "meie isa kes sa oled taevas, pühitsetud olgu sinu nimi... " hollandi keeles. Ma tahtsin naerda kuna pinge oli nii suur ja lugeda kaa ei osanud seega ma seal itsitasin koguaeg ja nemad kaa, aga proovisin ikka tagasi hoida ennast, ei tahtnud solvata. Ja kui ma ära lugesin siis arvake ära mis sai.. TRUMMIPÕRIN.. 

TÜÜÜÜÜÜÜÜÜNGGGGG Robbert ja ta vend hakkasin TÄIEST KÕRIST naerma, lõpetasid digikaga mu lindistamise ja ütlesid et nad tegid mulle mõnusa tünga. Mina vaene vahetusõpilane olin nii hirmunud jne. Ja siis ühesõnaga naersime seal kõik koos. Neile meeldib kohe mulle tünga teha. see pole esimene kord. Veel on mulle räägitud et Hollandis ei tohi käest kinni hoida ja suudelda ega poisssõpra omada kui sa ei ole 18- jäin jälle uskuma. Jumal küll. Nüüdsest peale luban, et ei usu enam mitte midagi mida mulle räägitakse. 

Okei, riided vahetatud, söödud ja minek jälle. Maneeži. Seal jõime alguses jääteed ja istusime niisama, selleks ajaks oli väljas juba VÄGA palav. Maneež ise oli ÜÜÜÜÜÜÜRATU, mitte selline väike kahe hobusega, vaid tõesti ÜÜÜRATU, oma pubiga , sada viiskend hoonet ja kõik nii korralik, puhas, mõnus. Palju palju inimesi jne. Käisime vahepeal ratsutamas, mina julge tüdruk ikka kaa. Ma ei oskagi ratsutamisest midagi muud rääkida eriti, lihtsalt vägev oli. Õnnelik olen et läksin. Enne lahkumist pidime veel pool tunnikest omaniku ootama, et Robbert saaks midagi rääkida talle, eimäletagi mis teema neil oli seal. Seega istusime see pool tundi LAUS PÄIKESE käes, päikseprillide, tsärgi ja jääteega. Kas saab mõnusam olla? Kraade oli kuskil 20 , umbes nagu eesti 25 tundus, või hullemgi. Mul hakkas lõpuks pea valutama sellest suurest päikesest. Lõpuks saime siis sealtki minema. Peale seda eriti midagi ei toimunudki. Iga roju oma koju. 

Järgmine laupäev ma ilmselt minna ei saa, kuna reedel ööbin eestlanna Laura juures ja seal oleks imelik nii vara ära minna. Aga õnneks on järgmine nädal pühapäev maneežis lahtiste uste päev ja saab tasuta ratsutada, loodan et Robbert viitsib mind sinna viia. 

Veel siis tulevastest plaanidest. Reedel Laura juurde, Laup. on sugulase sünnipäev ja pühapäev ratsutama. Nädal peale seda on reedel amsterdami minek. Sellega seoses, kellegil pakkumisi ööbimiskohaga? Amsterdami seepärast et on üleriigiline suur pidupäev, kuninganna sünnipäev, kõik riietuvad orantši ja jammivad ringi. Kõige suurem pidu pidi Amsterdamis olema, seega sinna ka sammud sean. 

Sain oma tunnistuse , mul on head hinded ja kõik korras :)

Palavad tervitused, Helen

Munadepühad

Üldiselt kuna minul sellist kirjutamise soont nagu Lavi Hannal pole, siis teen lühidalt ja informatiivselt.

Reedel olin tagasi oma vanas kodukülas, Nieuw- Vossemeeris , seekord õnneks mitte vanal perel külas vaid sõbranna juures. Vaatasime filme ja jõime colat. Sellega asi piirdus, aga sellegi poolest on mõnus vahel niisama sõpradega lebotada.

Laup olin Lucy juures peol. Või rohkem "peol"? Igatahes istusime ja rääkisime lolli juttu, suitsetasime vesipiipu.

Lucy isa tegeleb klaasvitraašidega ja lubas mulle kaa mu ärasõiduks ühe teha, mille kaasa saan võtta. Midagi Hollanditeemalist siis.

Ööbisin Veerle juures, kuna ei olnud tuju kell 2 tagasi vändata.

Hommikul läksime kõik koos Lyneti juurde. Tal on kül ulme maja võiks öelda. Bassein, talveaed, kaks korrust, chillout tuba, piljard, baar jnejnejnejnejne..

Tegime seal šokolaadimunade otsimist, tõmbasime kõhud paksult kooki täis ja tagasi koju..

Mu vanem vend oli kaa munadepüha puhul kodus. Noorem vend kaa ja vennanaine . Tegime koos väiksed grillid ja vaatasime filmi Vääritud Tõprad.Pikk aga hea film, kuigi veidi keeruline oli aru saada, kui supakad on ainult hollandi keelsed...

Peale seda tõmbasid kõik magama ära, mina kaasaarvatud.

Hommikul oli meil mõnus lõunasöök ja niisama täiesti laiskus ja vedelemine.. ja nüüd siiamaani.

Pean neljapäevaks raamatu läbi lugema.. see raamat on tõesti nii igav et vähe pole, ja veel teadus töö vaja ära anda.. jube.. oleks siis kuskilt otsast alustanud tegemist, aga ei..

Jõudu mulle,

Helen

Oleks justkui neegrit näinud

No asjalood on siis nii et minu koolis tehakse iga aasta mingi heategevuslik aktsioon ja see aasta läheb raha... trummiõrin.. AAFRIKASSE, kes oleks osanud küll sellist asja arvata, nii eriline..

Aga iseenesest väga südantliigutav lugu kuidas umbes 15 000 euro eesti saavad 11 last kooli.Olen nende üle õnnelik,naeratasid pildil kaa nii ilusti.

See aga ei ole põhiline.. 

Teema on see, et täna oli siis väike presentatsioon koolis selle projekti kohta..ja seda presentatsiooni tegi väga kuum neeger.. tantsis isegi meile jne

Niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii ilus oli.Lõpuks kutsusime ta oma koolipeole kaa 26 märtsil ja eks siis vaatab mis nalja saab.

Selle aktsiooni raames peame meie minema võileibu müüma, mis tähendab seda, et sa mitte ei lähe tänavale "tere proua ostke enda ja neegrite rõõmuks üks leib " vaid sa lähed kuhugi suurde asutusse ja küsid "Tervist härrased, kas te soovite võileiba osta, mille saaksite kätte kahe päeva pärast, ehk maakeeles, olete te kahe päeva pärast täiesti suvalisel ajal näljane" pealekauba maksab üks sai ikka mõnusalt kaa, mitte ala 10 eeku, aga heategevus ongi ju selline, ise näljas aafriklased koolis..

Veel tahan rääkida oma moslemist sõbrast teile

Nimi on tal Seilim, ta on 16 ja esimene kord kui ma temaga päris korralikult rääkisin suutsin ma juba välja näidata kui väike on minu silmaring. Nimelt kui ta kuusteist sai siis ma soovisin õnne ja eestlaslikult ikka hõiskasin et kui tore on seee, et ta nüüd alkoholi saab juua mille peale ta vastas minu arust nii kohutavalt täiskasvanulikult " Ma olen moslem", minul oli kohutavalt häbi muidugi , aga ta ei maininud minu väga rumalat viga enam kunagi. Veel olen ma muidugi pakkunud talle burxi, mille peale ma sama vastuse olen saanud.(nimelt ei söö moslemid sealiha)

Üleüldse on ta minu arust nii huvitav inimene.Ta räägib kodus türgi keeles ja ta tahab kunagi Mekasse minna. Ta on niivõrd erinev kõikidest eestlastest. Esimest korda näen kuidas saab usuga elada nii et see piirab sind, sind piiramata kui te aru saate mida ma mõtlen. Teisisõnu, enamus inimesi on usklikud kuna nende vanemad on seda, nad on harjunud. Aga Seilim arvab ka muidu et sellised vaated on õiged ja ta ei tahakski alkoholi juua, ja ta ei tahakski kellegiga enne abielu magada ja tal ei olegi isu sealiha järgi. Minuarust on see nii ilus. Ma olen enda arvamusi tugevalt muutnud türklaste suhtes.

Ülemisel pildil on ta vasakul.

Ei ta ei kanna tavalises elus sellised riideid, me olime ellujäämis laagris.

Ma loodan et ka Eestis on 15- 20 aasta pärast rohkem erinevaid rahvusi, nahavärve ja uskumusi.

Helen :)

Kevadekuulutajad.

Nonii. vahepeal siis paar asja millest te ei tea..

Käisin näiteks valimas.. Valisin mingi mittekristliku partei poolt, kuna kui kristlikud võidavad siis enam laupäeval pidu pole ja pühapäeval kohvi ei joo. Arvake ära kes võitsid? KRISTLIKUD. käige ausalt p..   kui nüüd ainuke lahe koht kus pidutseda kaa pool 12 suletakse siis on ikka eriti haige. Ma ei saa aru mis see üldse nende perset torgib kui nad ise niikuinii seal ei käi.

Siis veel uudiseid.. VANAEMA JA VANAISA TULEVAD TAIST TAGASI KOLMAPÄEVAL. Ma olen niiiiiiiiii õnnelik. tahaks näha neid juba.. raudselt on mõlemad neegrid, aga mida sa teed. Kes ei tea, siis nad lähevd iga talv kolmeks kuuks Taisse. Ja siis tulevad tagasi nagu kevadekuulutajad,mis viib mu sujuvalt üle järgmisele teemale...

Kevad on käes ohjaaa... täna kui Helen peavaluga tõusis ja alla komberdas tuli ema välja ülimalt hea mõttega, et nüüd on just õige aeg perekondlikuks tegevuseks..Seega läksime kõik linnulaulu ja päikese kätte jalutama.. Tegelikult oli ikka mõnus küll, Eestis on selline ilma alles kuskil Mais..

Seega jalutasime siis.. ja jõime pubis kohvi.. ja vaatasime kanalile kus olid justkui maalitud paadid .. Meie paat läheb kaa paari nädalapärast uuesti vette, siis hakkame seilamas(on see sõna olemas üldse) käima..

Järgmine nädal läheme kõik koos restorani sööma.. ei ole veel tuvastanud miks aga igatahes jälle minek

Nüüd aga läheb meie perekondlik tegevus edasi, nimelt iga pühapäevane õhtusöök fritüürikartulid ja maapähklivõi kaste. Teate, et ükski kohuke, hapukoor või kama ei trumpa üle maapähklivõi kastet.. Kohukesi tahaks küll, aga keelatud vili on alati magus.

Ilusat kevade algust,

Helen

Issand jumal mis maailmas toimub. 

Tšiili

Prantsusmaa

Jaapan

Austraalia

Tugevad kallistused teile sinna Tšiili, olge tugevad, mõtlen teie peale.