mõtteid ajast mil netti veel polnud vol 2

14. päev, 27.august.

Täna oli esimene igav päev siinoleku jooksul. Terve päev ootasin midagi.
Tõusin pool 12, sõin, sain teada, et kell 12 on onu juurde minek. Kell 12 olin valmis, aga teised, mitte nii väga. Passisin no mingi pool tundi. Kui me lõpuks autosse saime hakkas mingi räme pull pihta. Wesley ei tahtnud turvavööd ja Michael läks närvi, ema oli isa peale vihane ja Samantha mossitas. Sõitsime , ootasin et kohale jõuaks, siis jäid vist kommid koju, igatahes millegi pärast pidime tagasi sõitma ja ema tuli majast välja kohustuslike väikeste läbipaistvate kommikottidega, igale lapsele üks. Imelik, eestis lähed poodi ostad paki komme, sööd ära. siin lähed poodi ostad kummikomme, vahukomme, LAGRITSAT, pulgakomme, väikeseid rosinapakikesi, veel mingied lutsukaid, veel komme ja veel komme ja siiis igakord kui kuhugi minek on võitad kõikidest sortidest ühe ja paned kilekotti, nii et kõik saavad väikse kombo.Rebecale läheksid väga peale vist sellised väikesed tikutoosid, kus sees on (r)osinad ja kuivatatud puuvilja tükid.
Igatahes sõitsime onujuurde vist põhimõttega tema uut maja vaadata, keda aga kodus polnud oli onu.Ainult ta naine ja laps olid.No siis jõime kokat seal umbes tund, peale mida see onu naine Natasja(nataša) ja michel ära läksid, kuhugi tasuta poodi. Eestis sellist asja pole aga nt soomes on kaa, et kui sa tahad siis saad seal toiduaineid ja iagst asju tasuta. Pidid pool tundi ära olema, peale seda pidime koju minema, aga kus sa sellega. Algatuseks olid nad ära kuskil tund ja pool, peale seda tahtsid nad jalutada mänguväljaku juurde, kus Wesley tegi jälle mingit tsirkust. Vaikselt tuli uni juba. Peale mänguväljakut läksime metsa jalutama. see mets polnud kaa õige mets vaid kolm puud mille ümber mass tiirutas. Lapsed olid äksi täis.Koduteel sattusime veel ühe mänguväljaku otsa, mis tähendas veel ootamist. Lõpuks jõudsime tagasi onu majja, siis oli vaja jälle dringitada nagu hollandlased ikka ja just siis kui ma olin pääsemas, tuli koju onu, kelleg oli vaja kaa paar tundi jutustada kõigil. Kokkuvõttes ootasin ma kell 12 kuni kella kaheksani.
Kui ma ise läbi loen, mis ma kirjutasin siis ei tundugi nii jube, aga kujutage ette kui te ei saa midagi aru, milelst teised räägivad ja keegi sinuga kaa eriti ei suhtle.Päris igav.Samas kõik päevad ei saagi huvitavad olla.

Ma saan endale interneti järgmine nädal.
Tegelikult ma igatsen juba koju kaa. Kui täna ema rääkis mulle, et Rebeca ja sannu meil on siis oli küll päris kurb.:(  
Kuidas Mummul läheb? 


Michel hakkab mulle aina enam minu enda isa (noort versiooni muidugi) meenutama. Tal on samasugused "Mis raha, Mis raha?" kortsud ja ta sööb samamoodi. Näojooned on kaa väga sarnased. Halb märk vist.

Ma kirjutaks veel aga mõttetu on tühja kirjutada, kui postitada ei saa.